Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur
Agency Network Information
Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur
Mis uut | Sisukaart | Tagasiside | Abi | Tõlked Print this page
Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur

Ivar Raik, Sotsiaalministeeriumi Tööosakonna büroojuhataja

Arvutitöökohtade ergonoomilisuse hindamine
(Näited, juhised, soovitused )

1. Sissejuhatus

Arvutitöökohtade terviseriskide hindamise õiguslikuks aluseks on "Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" (RTI 2000, 86,556), mille kohaselt tööandja on kohustatud hindama tervistkahjustavaid tegureid ja töötaja ohutust töökohal.
Hindamise metoodiliseks aluseks on visuaalne hinnang, vestlus töötajaga ja tema poolt täidetud ankeedi tulemused keha valu- või väsimuspiirkondade kohta.
Soovituste andmisel lähtutakse Euroopa standardist EN 29241 "Ergonoomianõuded bürootööle kuvaterminalidega." Osa 5: Nõuded töökohale.

2. Konkreetsete töökohtade hindamine

Järgnevalt esitatakse näidete varal ülevaade arvutitöökohtade tavalisematest puudustest ning pakutakse tüüplahendusi nende kõrvaldamiseks.

Näide 1

Töötaja vaevused: valud alaseljas (nimme-ristluu piirkonnas) ja kaela-õlapiirkonnas (paremal pool)

Puudused töökoha kujunduses, mis võivad vaevusi põhjustada:

tooli seljatugi ei paku nimmepiirkonnale õiget tuge, seljatugi liiga suur;

klaviatuurialusele ei saa asetada hiirt, mistõttu "hiirekätt" peab hiirega töötamisel kaugele ette sirutama;

töölaud liiga madal, seda rõhutab asjaolu, et klaviatuurialus liigub sahtlina tööpinna alt välja ja jääb isegi tooli madala asendi korral vastu reisi,

töökoha ebaõige paigutus akna suhtes: keskpäevane päike pimestab silmi, kuna aken jääb töötaja vaatevälja ning aknakate ei reguleeri valgust piisavalt.

Soovitused:

  • tooli seljatugi õigeks reguleerida, kui see pole võimalik, proovida madala seljatoega tooli;
  • tõsta tööpinna kõrgust 3-4 cm;
  • hankida laua külge kinnitatav küünartugi, mis vähendab parema õlapiirkonna staatilist pinget (sellisel juhul jääks hiir ikkagi lauale ja käsi ettesirutatud asendisse) või
  • hankida hiirealus, mis on kombineeritud küünartoega;
  • keerata töölauda 180ŗ (sellisel juhul aken ei jää töötaja vaatevälja ning parem on jälgida ka uksest sisenejaid ) või lisada praeguse aknakatte taha täiendav valgushulka reguleeriv ribakardin.

Näide 2

Üldised puudused: tööruum kitsas, suvel umbne, üldvalgustus nõrk.

Välja tuleks vahetada laes paiknev hõõglampidega üldvalgusti.

Bürooruumide üldvalgustiks sobivad kattega varustatud päevavalguslambid, mis jaotavad valguse ühtlaselt kogu ruumis. Soovitatav üldvalgustatus on vähemalt 500 lx, millele lisandub kohtvalgusti valgus. Kohtvalgusti valgustustugevus ei tohiks ületada kahekordset üldvalgustatuse taset.

Töökoha kujunduses avastatud puudused:

  • visuaalsel hinnangul on töölaua kõrgus liiga madal, sest tööpinnast madalamal asetsev klaviatuurialus ei võimalda tööasendit muuta (nt. tooliga lauale või klaviatuurile lähemale sõita) ;
  • tool on bürootööks sobiva seljatoega ja reguleeritava kõrgusega, kuid klaviatuurialuse madala asendi tõttu tooli kõrgust muuta ei saa;
  • klaviatuurialusele hiirt asetada ei ole võimalik, kuid asja parandab laua külge kinnitatud hiirealus;
  • aken asub töötaja otseses vaateväljas

Soovitused:

  • hankida töötajale jalatugi, see võimaldab vähemalt jalgade asendit vaheldada;
  • tõsta tööpinna kõrgust;
  • vältida pimestamist valgust reguleeritava ribakardinaga.

Näide 3

Töökoha kujundus on lahendatud teisiti kui teistel töökohtadel. Kuna töötaja on pikka kasvu mees, ei sobi talle madala asetusega klaviatuurialus (jalad ei mahu alla). Klaviatuur on asetatud lauale, samas paikneb ka hiir.

Puudused käesolevas kujunduses:

  • töökoht on äärmiselt kitsas, ruumi ja tööpinna puudus;
  • töölaud ei sobi kuvariga töötamiseks: kuvarit ei saa nihutada silmadest vajalikule kaugusele (70 - 90 cm), sest laua laius seda ei võimalda;
  • töötaja on sunnitud töötama ettesirutatud kätega. Lähemale istumist takistab eelkõige kuvari asend laual, samuti lauaaluse jalgade liikumisruumi puudumine;
  • kõrgema isteasendi korral ei saa tooliga nihkuda lauale vajaduse korral piisavalt lähedale, sest tooli käetoed jäävad ette. See tingib omakorda, et töötama peab ettepoole kummardunult, kusjuures selg jääb ilma toeta;
  • töötaja vaatevälja jääb koos kuvariga ka aken, mille ees on küll valgust reguleerivad kardinad, kuid reeglina on need avatud asendis;
  • käte toetamisel lauale soonib laua terav eesserv paratamatult käsivarsi, mis mõjutab seal paiknevaid närve ja häirib verevarustust.

Soovitused:

  • leida vaba ruum, kuhu töökoht ümber paigutada;
  • hankida reguleeritav töölaud;
  • töökoha kujundamisel jälgida käesolevas materjalis edaspidi esitatud soovitusi (punktid 3 ja 4).

Näide 4

Küsitluslehe kohaselt esineb töötajal valu alaseljas, tööpaeva lõpuks tekib tugev väsimustunne kaela-õlapiirkonnas.

Puudused töökoha kujunduses:

  • töökoht ei ole reguleeritav. Siin oleks see eriti oluline, kuna tegemist on pikka kasvu töötajaga, kes peab leppima tema jaoks väga madala tööasendiga. Klaviatuurialus sunnib istuma asendis, kus reied on kiilutud teatud kaugusel vastu klaviatuurialuse serva, mis määrabki tööasendi;
  • puudub dokumendihoidja. Paberil olevat teksti on pidevas töös ebamugav jälgida, kui töötaja peab tegema pea ja silmadega tarbetuid liigutusi, vaadates vahelduvalt teksti laual asetsevalt paberilt ja kuvari ekraanilt.

Soovitused töökoha parandamiseks:

  • tõsta töölaua kõrgust 4 - 5 cm;
  • hankida jalatugi;
  • hankida dokumendihoidja, mille kaldenurk on muudetav, st. seda saab asetada kas klaviatuuri ja ekraani vahele või ekraani kõrvale, vastavalt töötaja soovile. See on eriti oluline, sest tegemist on prille kandva töötajaga (teatavasti lugemisprillide vaatekaugus ei pruugi ühtida ekraanil oleva teksti vaatekaugusega). Antud juhul võimaldaks tekstide kauguste ühtlustamine vähendada silmade koormust.

Näide 5

Töötajal esinevad tüüpilised masinakirjutaja vaevused, mis on tekkinud seoses pika staazhiga (ligi 25 aastat) selles ametis: kaela- ja õlavalud, selja ja silmade kiire väsimine tööpäeva jooksul, torkiv valu reite alapoolel.

Kuigi töökoht on varustatud mitmete ergonoomiliste abivahenditega (jalatugi, randmetugi, dokumendihoidja), esineb siiski mõningaid puudusi. Nende kõrvaldamine ei pruugi aga töötaja terviseseisundit oluliselt parandada. Niisiis:

  • silmade koormust suurendab laevalgustist lähtuva valguse peegeldumine kuvari ekraanile ning aknast lähtuv intensiivne külgvalgus päevasel ajal (aknal on reguleeritavad kardinad, kuid ilmselt on nad enamus asjast avatud asendis, kuna teistel töötajatel on valgust vaja). Kogu ruumi laevalgustid tuleks välja vahetada kaasaegsete päevavalguslampide vastu;
  • töötasapinna kõrgus on veidi madal, kuigi töötaja on suhteliselt lühikest kasvu;
  • töötool töötajale ilmselt ei sobi, sest kausikujulise istmeplaadi esiserv suurendab survet reite alaküljele (seda on töötaja püüdnud ise vähendada padja asetamisega istumise alla), samuti ei paku seljatugi õiget toetuspinda seljale;
  • mööblikomplekti üldine puudus ( sama kehtib ka teistel uuritud töökohtadel) on, et abilaudade all on ustega riiulid. Põhimõte on selline, et need lauad, kus töötaja peab istudes tööülesannet täitma, peavad olema jalgaderuumiga, et saaks lauale piisavalt lähedal olla. Nii sellel kui ka eelnevalt kirjeldatud töökohtadel selline võimalus aga puudub;
  • töötaja nägemist on kontrollitud, kuid arvatavasti mitte kuvariga töötamiseks sobivalt kauguselt. Antud juhul oleks vaja ilmselt kasutada bifokaalseid prille või väga täpselt kuvariga töötamiseks sobivaid prille (tähtis on kuvari kaugus töötaja silmadest!).

Soovitused:

  • hankida ekraanifilter. See parandab oluliselt kujutise nähtavust ekraanil ning väldib ekraani pegeldused;
  • võimaluse korral hankida selline tool, mille isteplaati saab ettepoole kallutada. See võimaldaks leida kõige sobivama isteasendi;
  • kontrollida prillide sobivust.

Näide 6

Töötaja on töökoha kujundusega üldiselt rahul. Kehaliste vaevuste üle peale selja üldise väsimise ei kaeba. Hiirt oma töös peaaegu ei kasuta, mistõttu klaviatuurialuse laius on tööks sobiv.

Puudused:

  • tooli seljatugi toetab selga valest kohast, kuigi töötaja väidab, et see talle sobib;
  • laual asetsevat teksti on ebamugav jälgida;
  • abilauad alt kinni, mistõttu keha ei saa töötamisel pöörata.

Soovitused:

  • parandada üldvalgustust vastavalt eespool kirjeldatule;
  • hankida dokumendihoidja;
  • madal seljatugi peaks toetama selja nimmepiirkonda. Võib olla sobiks sellele töötajale kõrge seljatoega tool, millel on nimmekumerus ja mis toetab ühtlaselt kogu selga;
  • hankida randmetugi ja paigutada see alusele klaviatuuri ette (võimaldab randmeid toetada laiemale pinnale).

Näide 7

Töötajal esinevad kaela-õlapiirkonna vaevused, mis on tingitud töökoha ebaõigest kujundusest.

Puudused:

  • äärmiselt ebasobiv töökoha paigutus ruumis: vahetult ukse kõrval kõige pimedamas nurgas;
  • töökoha üldvalgustus puudulik, seda ei korva kohtvalgusti;
  • laual asetsevat teksti on ebamugav jälgida;
  • töötasapind töötaja jaoks madal ning liikumisruum kehaasendi vahetamiseks puudub. See sunnib töötama madalas sundasendis, kus jalad on kiilutud klaviatuurialuse alla;
  • abilaud alt kinni, mistõttu vajaduse korral pole võimalik selle ääres normaalse tööasendiga töötada;
  • tool ei sobi arvutitööks, kuigi töötaja on sellega ise rahul.

Soovitused:

  • võimaluse korral paigutada töökoht ringi normaalsetesse tingimustesse;
  • parandada üldvalgustust;
  • tõsta töötasapinda 4 - 5 cm;
  • hankida randmetoega varustatud hiirealus ja kinnitada see klaviatuurialuse külge;
  • hankida dokumendihoidja ja paigutada see lauale kuvari ette.

Näide 8

Küsitluslehest selgub, et töötajal esinevad valud kaela-õlapiirkonnas, randmetes ja selja nimmepiirkonnas. Töökoha kujundamisel on kasutatud mitmeid ergonoomilisi abivahendeid (jalatugi, dokumendihoidja, reguleeritav tool, randmetugi), kuid mõningaid puudusi siiski esineb:

  • kuvar asetseb töötaja silmade suhtes liiga kõrgel. See sunnib üles vaadates pead tagasi kallutama, millest tekivad kaela- ja õlavalud;
  • laudadel on töötamiseks vaba pinda vähe, st et lauad on ülekoormatud;
  • kirjutamiseks kasutatav abilaud, kus töötaja teksti redigeerib, on alt kinni ning töötaja ei saa kirjutamisel lauale piisavalt lähedal istuda ega käsi toetada. Samal ajal peab ta istuma tooli serval, et säilitada kirjutamiseks sobivat asendit. See jätab aga selja ilma toetuseta;
  • töökoha üldvalgustus on puudulik, aknast tulev intensiivne külgvalgus koormab kuvariga töötamisel silmi;
  • hiirega töötades peab töötaja kätt ilma toetuseta sirgelt ees hoidma, kuna hiir ei mahu klaviatuurialusele.Tagajärjeks randme- ja õlavalud.

Soovitused:

  • parandada ruumi üldvalgustust;
  • asendada alt kinnine laud kirjutuslauaga;
  • asetada kuvar lauale, leida protsessorile koht laua all;
  • hankida klaviatuurialuse külge kinnitatav hiirealus.

Näide 9

Töökoha kujunduses esinevad puudused:

  • aken otse vaateväljas, mis põhjustab suurt lisakoormust silmadele, olles üheks väsimise põhjuseks;
  • üldvalgustus puudulik;
  • töötaja töötab tõmbetuules, mis on eriti ebamugav talvel (aken laseb tuult läbi);
  • töölaud ei sobi kuvariga töötamiseks, sest kuvarit ei saa asetada silmadest vajalikule kaugusele. Et saavutada vastuvõetavat kaugust, on kuvar nihutatud laua nurka ja töötaja istub laua suhtes viltu;
  • laual pole piisavalt ruumi paberitööks, laud on klaviatuuriga töötamiseks kõrge ning käsi ei saa toetada;
  • kuvar asetseb silmade suhtes liiga kõrgel;
  • kuna laud on kõrge, peab töötaja istuma tooli istmeplaadi esiosal, et jalgu saaks põrandale toetada. Selline isteasend jätab selja toetuseta ning tagajärjeks on selja kiire väsimine ja valud.

Soovitused:

  • hankida korralik arvutilaud (reguleeritav) ja paigutada see nii, et aken ei jääks töötaja vaatevälja;
  • paigutada kuvar lauale ja leida protsessorile sobiv koht;
  • parandada üldvalgustust.

3. Üldisi soovitusi kuvariga varustatud töökoha kujundamiseks (vastavalt standardile ISO 9241-5)

3.1 Isteasend

Hästikujundatud istekoha eesmärk on pakkuda kindlat tuge, mis võimaldab liikumist, mugavust, normaalseid füsioloogilisi funktsioone ja ülesande teostamist.

Kuvari ja sisendseadmete ning vajaminevate töövahendite ja materjalide tugipinnad peaksid võimaldama kasutaja antropomeetrilistele iseärasustele vastavat liikumisruumi ja asendite vahetust.

Klaviatuuri ja hiire kasutamisel peaks tugipindade kõrgus võimaldama õlavartele, küünarvartele ja kätele mugava asendi. Mööbel peaks seetõttu olema küllalt paindlikult reguleeritav, et võimaldada asendite vahetust ja pakkuda piisavat mugavust tööülesannete tõhusaks täitmiseks. Tööpinna kõrgus peaks olema reguleeritav.

Peamised töötamiskoha sobivust määravad tegurid on tool ja tööpind, vaate suund, tööpinna ja klaviatuuri kõrgus, põlveruum, käsivarre kallak ja küünarnuki kõrgus. Töökoha lahendus peaks võimaldama taha- või ettepoole kallutatud asendit.

Mõne ülesande täitmisel tuleks eelistada tahapoole kallutatud asendeid. Nende kasutamisel võib osutuda vajalikuks kallutatava tööpinna kasutamine, et vältida ebamugavust ja halba randmenurka, arvestada tuleks prillidest ja laevalgustitest tingitud piiranguid.

3.2 Tööpindadealune liikumisruum (põlveruum)

Isteasendis töötamisel on vajalik küllaldane vertikaalne, horisontaalne ja lateraalne liikumisruum kasutaja ülakeha ja alajäsemete (jalaruumi kõrgus, laius ja sügavus) ning töötamiskoha komponentide (tööpinna alaosa, laua sahtlid ja -jalad jne.) vahel.

Nõudeid esitatakse:

- asendite vahetatavusele ja mugavusele;

- kuvaterminali-aparatuuri käsitsemise kergusele ja sellega seotud tööülesannete hõlpsale teostatavusele;

- ohutusele (traumade puudumisele).

Neid nõudeid rakendatakse nii üksiku töötamiskoha kui ka nende kombinatsioonide korral. Peamine tähelepanu koondub reite, põlvede, säärte ja jalgade liikumisruumile.

3.3 Vaatekaugused ja -nurgad

Kasutajal peaks olema võimalik muuta ekraani asendit, kallutades või pöörates seda nii, et ta saaks vältida häirivaid peegeldusi ja räigust, kergendada silma akommodatsiooni ning samal ajal jääda loomulikku ja vabasse tööasendisse, hoolimata silmade kõrgusest tööpinna suhtes. Ekraani kõrguse reguleeritavus tuleb samuti kasuks. Kuvari kõrgust ei tohi reguleerida raamatute või käsikirjade abil.

3.4 Tool

Hea istumiskoha eesmärk on pakkuda kehale kindlat tuge dünaamilistes asendites, mis teatava aja jooksul on mugavad, füsioloogiliselt rahuldavad ning läbiviidava tööülesande või tegevusega kokkusobivad. Peamised nõuded on:

a) reite vereringe ei ole takistatud;

b) asendi säilitamiseks või muutmiseks vajatakse minimaalselt lihasjõudu, seda tagab istme kerge kallak ette;

c) koormus selgroole on viidud minimaalseks ja kerge lordoos hoitakse ainult vähese lihaspinge varal;

d) tool võimaldab teha liigutusi ja muuta keha asendit;

e) tooli iste peaks olema mugavuse tagamiseks keskmise hõõrdumistakistusega ja õhku läbilaskev.

Nende eesmärkide täitmiseks peaks tool ühendama järgmist:

a) istme kõrgus

Istme kõrgus peab olema kasutaja poolt reguleeritav ja kohandatav vahemikus, mis töötaja jaoks on sobiv ja rahuldab vajadust istuda mugavalt kasutatava mööbli ja aparatuuri ees.

Istme kõrguse reguleerimismehhanism peaks olema kergesti käsitsetav, soovitavalt isteasendist. Mehhanism peab vältima juhuslikke istme kõrguse muutusi.

Enamikul juhtudel on sobiv istekõrgus lähedane põlveõndla kõrgusele (pluss jalanõude paksus). Põhiline seisukoht on: istme kõrgus peab sobima kasutatava tööpinna kõrgusega, et vältida käsivarte tõstmist tingituna ebaõigest vahekorrast istekõrguse ja tööpinna kõrguse vahel.

b) seljatugi

Seljatugi peab võimaldama kasutajal toetada selga igas isteasendis. Seljatoed võivad olla kujundatud erinevate selja osade toetamiseks:

  • kogu nimmepiirkond;
  • nimmepiirkonna alaosa;
  • nimmepiirkonna keskosa.

Madalal asetsev seljatugi peaks algama kohast, kus lõpeb istmikukühm, toetama täielikult nimmepiirkonna keskosa ja lõppema allpool abaluid, et mitte takistada ülakeha liikumist.

Kõrgematel seljatugedel peaks olema nimmepiirkonnas kumerus ettepoole, mis sulab tasapinnaks või nõgususeks. Eriti kõverdatud seljatugede kasutamist peaks vältima.

c) küünartoed

Eriliste tööülesannete täitmisel või töö katkestamise hetkedel saab küünartugede abil toetada kaela ja õlgade lihastikku, samuti saada abi tõusmisel ja istumisel.

Kui küünartoed on lisatud, peaksid nad:

  • olema reguleeritava kõrgusega;
  • mitte kitsendama kuvaterminali kasutaja poolt eelistatavat asendit. Kui küünartoed takistavad kasutajat, peaksid nad olema reguleeritavad või eemaldatavad;
  • nende kõrgus ei tohi takistada tooli lükkamist tööpinna alla;
  • asetsema laiemalt kui 460 mm (küünartugedevaheline sisemõõt);
  • mitte piirama ligipääsu tööpinnale ega ulatuma kaugemale kui 350 mm seljatoe esipinnast.

d) dokumendihoidja

Dokumendihoidja kasutamine on soovitatav ülesannetes, kus kuvaterminali kasutaja sisestab või kontrollib andmeid paberilt . See võimaldab allikdokumendi asetada kõrgusele, kus vaatekaugus ja -tasand on lähedased kuvari paiknemisomadustele. Dokumendihoidja abil saab vähendada pea, kaela ja silmade liigutuste arvu. Et kohandada dokumendi loetavust individuaalse kasutaja nägemisnõuetega, peab dokumendihoidja kaugus ja kaldenurk olema muudetavad. Dokumendihoidjad, mis on mõeldud kasutada ekraaniga samal kõrgusel, peaksid olema reguleeritava kõrgusega.

Dokumendihoidja peaks olema sellise suurusega, mis lahedalt mahutab dokumendi mõõtmed, võimaluse korral 10 mm dokumendi mõlemast küljest väiksem, et dokumenti oleks lihtne käsitseda. Dokumendihoidja pind ei tohi valgust peegeldada.

e) jalatugi

Jalatugi on lisatav tugi säärte ja jalgade vahelise mugava nurga saavutamiseks ning jalgade asendite vaheldamiseks. Jalgade toetamine on reeglina vajalik juhtudel, kus tooli kõrgus ei võimalda kuvaterminali kasutajal jalgu põrandale toetada. Kui tööpinna kõrgus ei ole reguleeritav, võib osa tavakasutajatest vajada sellist tuge.

Jalatuge peab saama paigutada põrandal vajalikule kohale ja see ei tohi kasutamisel liikuda ettekavatsematult. Selle pind ei tohi olla libe; pinna suurus peab olema piisav jalgade vabaks liigutamiseks.

f) toetuspind käte/randmete/küünarvarte jaoks

Klaviatuuri ja teiste sisendseadmete õige paigutus ning käe-, randme- ja küünartugedega varustamine aitab vähendada ülajäsemete, kaela- ja õlalihaste staatilist koormust ning vajadust randme liigse painutuse, sirutuse ja kallutuse järele.

Toetuspind võib olla teostatud mitmel viisil:

  • piisava suurusega (100 - 150 mm) pinna jätmisega lauale vahetult seadme ette. Tähelepanu peaks pöörama, et kirjutuslaua esiserv ei lõikuks randmesse;
  • käe/randmetugi on ühendatud klaviatuuri konstruktsiooniga;
  • käe- või randmetugi asetseb klaviatuurist eraldi. Sellise vahendi kasulikkus sõltub eeskätt klaviatuuri kujundusest, sisestamise osavusest ja eelistatavast tööasendist.

Käe/randmetoe kujundus peaks ühendama järgmisi tunnuseid:

  • kui käe/randmetuge kasutatakse juhuslikult või ainult vahetevahel käte puhkamiseks, peaks selle kujundus vähendama kasutaja staatilist asendit ning mitte mingil moel takistama sisestustööd ega eelistatud tööasendit;
  • pinnakuju peaks sobima klaviatuuripinna kõrguse ja kallakuga;
  • laius 50 - 120 mm;
  • servad ei lõiku randmesse ega kätte;
  • pikkus peaks olema vähemalt sama kui klaviatuuril või sobima ülesande teostamiseks.

3.5 Valgustustingimused.

Puudulikud valgustustingimused ja halvasti paigutatud kuvar võivad kutsuda esile silmavaevusi, mis omakorda võivad olla väsimuse ja peavalu põhjuseks. Üldised puudused: paberitel on liiga vähe valgust, kuvaril liiga palju või vastupidi; kuvaripildi teksti ja tausta vaheline kontrast on liiga suur; nägemisväljas paiknevad suure heledusega valgusallikad; peegeldused ekraanil jne.

Arvutitöö tegijail on silmavaevusi umbes 2 korda rohkem kui tavalistel kontoritöötajatel. Kuvariga töötades pingutab inimene tugevalt silmi, millest tekib silmalihaste ülepinge. Mõju avaldab ka pildi virvendus ja vähene teravus. Isegi siis, kui kuva vilkumist inimene ise ei tunneta (üle 78 Hz), ei tähenda see, et selle mõju organismile puuduks. Mõju toimub neurofüsioloogilisel tasemel.

Kujutise kvaliteet: kui ekraani servadel on tähekujutised vähem teravad või kujutis on erineva heledusega, raskendab see lugemist ja koormab silmi. Värvilise ekraani puhul võib esineda pea ringlemist ja iiveldustunnet. Üksisilmi ekraanile vaatamine, eriti kõrgelasetseva ekraani puhul võib põhjustada sarvkesta kuivamist: kui inimene vaatab otse ette, on silmaava suur ja pilgutuste arv väheneb. Kuna pisaravedelik ei niisuta piisavalt silma, on tagajärjeks silmade kipitus, valulikkus, punetus ja põletik (konjuktiviit). Üldiselt, mida vanem on inimene, seda raskem on tal arvutiga töötada. See on tingitud ealistest iseärasustest silmas.

Sageli töötatakse korrga ekraani ja paberitega, vaadates vahelduvalt kaugele ja lähedale. See koormab silmi, eriti raske on prillikandjatel. Tavaliste prillidega vaatamine on raskendatud, kasutada tuleks bifokaalseid prille.Arvutiga töötamiseks on vaja eriti täpset nägemise korrigeerimist. Õiged prillid vähendavad väsimuse ja ka teiste silmavaevuste teket. Kõige õigem oleks töötajale sobivaid prille määrata tema töötamiskohal vastavalt kuvari paiknemiskaugusele.

Mida saaks teha, et arvutitöö kahjustaks silmi võimalikult vähem? Reguleerida kuvari asend silmade suhtes õigeks, paigutada ekraan ja seada selle kaldenurk nii, et välditud oleks valguse peegeldumine aknast või valgustitest. Laevalgustid ja aknad ei tohi paikneda töötaja selja taga ega otseses vaateväljas. Kui ruumi üldvalgustatus on liiga tugev, tuleb seda vähendada. Kui töötatakse ainult ekraaniga, võib valgustatust vähendada kuni 100 või 150 luksini. Paberi ja ekraaniga koostöötamisel võib valgustustugevus olla 300 - 500 lx.

4. Juhis töötajale

Tee kindlaks sobivaim kuvari paiknemiskoht ruumis, arvestades uste ja akende asukohta, ruumisisest liikumist, juurdepääsu aparatuuri hoolduseks ning kaablite paigaldust ruumis.

Kui kuvar paigutada akna lähedusse, peab akent saama varjutada kardinatega nii, et liigne kontrast ei häiriks nägemist. Külgsuunas paiknevad aknad häirivad vähem. Jälgida tuleks laevalgustite asukohta: et vältida pimestamist, ei tohi need jääda töötaja vaatevälja.

Töövahendite paigutamine.

Aseta töövahendid, töölaud ja -tool nii, et tööjõudlus oleks suurim. Ratastega tooli liikumisalaks tuleb arvestada umbes 1 m². Harvemini vajaminevad töövahendid paiguta laua kaugemasse ossa. Pidevat tööd peab saama teha ilma liigsete käte sirutusteta ja keha pööramisteta.

Paiguta tähtsaim vaateobjekt otsesuunas. Kuvari sobivaim kaugus silmadest on 50 - 70 cm. Ekraani ülaserv peab asetsema silmadest allpool (madal kuvari paigutus silmade suhtes aitab vältida kaela ja õlapiirkonna lihasvaevusi). Kalluta kuvar sellisesse asendisse, et ekraanil ei oleks häirivaid peegeldusi. Hea on kerge kallutus tahapoole. Reguleeri ekraanipildi kontrast ja heledus ümbrusega (valgustustingimustega) sobivaks.

Töökõrguse reguleerimine.

Istu toolile, reguleeri tooli kõrgus sobivaks (jalgu peab saama toetada tugevalt põrandale). Seljatugi peab toetama selgroo nimmepiirkonda. Sobiv seljatoe kaldenurk tuleb leida proovimise teel. Töötasandi kõrgus peab jääma selliseks, et töötada saaks õlad vabalt, küünarnukid keha ligidal ja küünarvarred horisontaalselt. Kui tool jääb õige reguleerimise korral liiga kõrgeks, tuleb kasutada jalatuge.

Abivahendite paigutus.

Kui tööülesanne nõuab andmete sisestamist paberilt, hangi dokumendihoidja ja paiguta see kuvari ja klaviatuuri vahele või kuvari kõrvale selle vahetusse lähedusesse.

Leia hiirele piisav ruum klaviatuuri kõrval. Paiguta klaviatuur ja hiir nii, et saad käsi toetada lauale või tooli küünartugedele. Ära kasuta hiirt sirge käega, vaid ainult õlavars keha ligidal. Kui käsi väsib, tee hiire-tööd klaviatuuri abil. Ära hiirt pigista.

Kasuta klaviatuuriga töötamisel randmetuge, see vähendab õlgade ja käte pinget.

Töökorraldus.

Silmade üleväsimusega kaasneb kipitustunne silmades ning tagajärjeks võib olla silma limaskesta põletik. Pea iga tunni järel 10 minutiline puhkepaus, puhka silmi, siruta keha, tõuse ja kõnni. Väsivaid silmi ei tohi kissitada, sest sellest nägemine ei parane vaid vastupidi. Silmade puhkuseks piisab 10 sekundist iga 5 min järel, mille jooksul peaks silmad sulgema või suunama pilgu kaugusse. Ära unusta silmi pilgutada, keskmiselt peaks see toimuma 16 korda minutis.

Söö toiduaineid, mis sisaldavad seleeni, tsinki ja beetakarotiini. Need tugevdavad silma võrkkesta. Väga tähtis on ka õige hingamine, mis tagab silmade normaalse verevarustuse.

Change Section:Welcome | News & Events | Legislation | Good Practice | Research | Statistics | Systems | Training | Topics | Publications | Discussion | FAQ | About our network | Search | Frequently Asked Questions | Site Update | Site Map | Comments | Help | Translation Help | Change Site: Europe | Austria | Belgium | Denmark | Finland | France | Germany | Greece | Ireland | Italy | Luxembourg | Netherlands | Portugal | Spain | Sweden | United Kingdom | Switzerland | Iceland | Norway | Bulgaria | Estonia | Hungary | Latvia | Lithuania | Malta | Poland | Romania | Slovenia | International | ILO | World Health Organisation | Australia | Canada | USA | 22.02.2018