JUHEND  KUTSEHAIGUSTE   DIAGNOOSIMISEKS

Nõuanded kutsehaiguste ja nende põhjuste loetelu praktiliseks kasutamiseks

Autor  Raimu  LAUBRE

TALLINN,  2000.

E E S S Õ N A

KÄESOLEV   JUHEND

• vôimaldab  üldist  orienteerumist  kutsehaiguste  diagnooside  nimetustes  ja  vormistamises;

• sobib  kasutamiseks  kõigi  erialade  arstidele,  eeskätt  töötervishoiuarstidele,  perearstidele,  neuroloogidele,  sisearstidele,  dermatoloogidele,  röntgenoloogidele,  allergoloogidele;

• eeldab  kasutajal  kutsehaiguste,  nende  diagnoosimise  ja  ekspertiisi  pôhimôtete  tundmist või  juurde  õppimist;

• selgitab  ja  laiendab  Sotsiaalministri  määrusega  kinnitatud  “Kutsehaiguste  loetelus”  antud  kutsehaiguste  ja  nende  põhjuste  klassifikatsiooni  ja  kasutamisvõimalusi.

• ei  anna  ammendavaid  selgitusi  kõigi  kutsehaiguste  diagnooside,  RHK-10  koodide  ja  klassifikatsiooni  probleemide  kohta,  kuna  esineb  mitmeid  alternatiivseid  vôimalusi,  mida  tuleb  kasutajal  juurde  uurida;

 KUTSEHAIGUS

Mõistet  võib  sõnastada  mitmeti,  kuid  kutsehaiguse olulised tunnused on:

• reeglina  on  tegemist  pikkamööda  järk-järgult  progresseeruva  kroonilise  kuluga  haigusprotsessiga;

• haigestumise  peamiseks  põhjustajaks  on  kestvalt   üle  5 a.  toiminud  töökeskkonna ohutegurid;

• kutsehaigus  väljendub  alati  seda  iseloomustava  kliinilise  patoloogiana,  mida  saab  väljendada haiguse kliinilise  diagnoosina  või  sündroomina.

Klassikalisest  kutsehaiguse  mõistest  tuleb  eristada:

• tööõnnetusi;  need  on  ägedad  haigusjuhtumid,  mis  on  tekkinud  ametialase  töö  tegemisel  või  muul tegevusel töö  juures   (ägedad  traumad,  mürgistused  jm.);  neid  ei käsitleta  kutsehaigustena;

• ägedalt  või  kroonilise  kuluga  alanud  töökeskkonna  tegurist  põhjustatud  nakkushaiguste  tagajärjel  kujunenud kroonilisi  tervisehäireid,  mis  võivad  olla  ka  kutsehaigused;

• kroonilisi  haigusi,  mis  on  kujunenud   ühe-  või  mitmekordsete  tööga  seotud  mürgistuste  tagajärjel,  mis  võivad samuti  olla  kutsehaigused;

• tööga  seotud  haigestumisi,  kuid mis ei  ole  iseloomulikud  töötajale mõjuvate ohutegurite  kahjustavale  toimele ning  seega  ei  seostu  kutsetööga. 

DIAGNOOS 

• Kutsehaiguse  diagnoosimine  algab kliinilisest  uurimisest,  mida  teeb  haigusele  vastav  erialaarst, järgneb  töötervishoiuarsti   konsultatsioon koos edaspidise  tegevuse  plaani  ja kutsehaiguse  kahtluse  korral  eelekspertiisi korraldamisega.
• Kutsehaiguse  diagnoos  võib  ol

- etioloogiline;

- kliiniline;

- kombineeritud.

Näiteks: 

Silikoos (kopsuhaigus,  mille  põhjuseks  on  ränioksiidi  toime) on  etioloogilne  diagnoos.

      Kopsuastma  (Näiteks formaldehüüdist)  on  kliiniline  diagnoos.

      Vibratsioontõbi  üld-  ja  lokaalsest  vibratsioonist:  müofastsiaalsed  valud,  polüneuropaatia  sündroom  kätel,  perifeerne  angiodüstoonia  sündroom on kombineeritud  diagnoosivariant;  etioloogiline  osa  on  vibratsioontõbi  (haiguse  põhjuseks  on  vibratsioon),  teine  pool  koosneb  kliinilistest  sündroomidest.

• Diagnoosi on soovitav sõnastada täies  ulatuses  eestikeelsena.  Ei  ole  keelatud  diagnoosi  vormistada  ka  ladinakeelsena,  kuid  seda  siis  ka  täies  ulatuses.

          Segakeelne  (eesti-ladinakeelne)  diagnoosi  sônastamine  on  ebakorrektne  ja  sobimatu.   

• Diagnoosi  sônastuses on lühendite  kasutamisel soovitav   lähtuda   järgmisest:

             -  lühendid  peavad  olema üheselt  arusaadavad;

             -  kasutada  ainult  praktikas  üldkasutatavaid  lühendeid.    

• Kôigil  juhtudel  ei  ole  näidisdiagnoose  esitatud.  Diagnoos  on  arsti  looming,  mis  vastab haiguse  iseloomule.  Kutsehaiguse diagnooside  vormistamisel  on  rida  eripärasusi,  millele on käesolevates  nõuannetes tähelpanu  juhitud.  Vältida  tuleb  arusaamatute  diagnooside  vormistamist.

• Kutsehaiguse  vôi  selle  kahtluse  diagnoosid  peaksid  koosnema  järgmistest  osadest:

             -  kliiniline  diagnoos  vôi  sündroomid;

             -  etioloogiline  diagnoos  vôi  juhtiv  haigust  põhjustav  tegur(id);

 -  haigusprotsessi  raskusaste  (staadium);  organi  (süsteemi)  funktsionaalse  seisundi   hinnang  (puudulikkuse  aste);

             -  pôhihaiguse  komplikatsioonid. 

• Mitme  kliinilise  diagnoosi  vôi  sündroomi  puhul  tuleb  need  panna  pingeritta  diagnoosi  vôi  sündroomi  haigusliku  raskuse  alusel  (arvestades  praegust  raskusastet,  kulgu,  prognoosi,  töövôimetust,  ravimatust  jm.). 

Lisada  tuleks  ka  mittekliinilised  sündroomid  ja  diagnoosid.    

• Ülekoormushaiguse  kliiniliste  sündroomide  loetelus  esitatavad   haigusvormid  vôivad  esineda   ka  iseseisva  üksikhaigusena. 

Näiteks: 

Môlema  ôlavarre  mediaalne  ja  lateraalne  epikondüliit  ülekoormusest,  keskmine  aste. 

Nimmeristluu  radikulopaatia  (L5-S1)  ülekoormusest. 

• Käesolevas juhendis esitatavaid  diagnoose  saab  kutsehaigusena  vormistada  selleks pädev spetsialist.
• Kutsehaiguse  kahtlusena  käsitletavad  haigused  (diagnoosid)  on  kuni  kutsehaiguste spetsialistide  ekspertiisi  lõppotsuseni  üldhaigused.

Näiteks: 

 “Toksiline  hepatiit  (kloori  ühenditest ?),  kerge  aste”  jääb  üldhaiguseks,  kuni kutsehaiguste  ekspert(komisjon)  ei  ole  seda  kinnitanud  kutsehaigusena.

Kopsuastma  (formaldehüüdist ?)  muutub  kutsehaiguseks  peale  ekspertkomisjoni  otsust.

 KUTSEHAIGUSTE  KODEERIMINE 

Kutsehaiguse  diagnoosi  tuleb  kodeerida  kahe  dokumendi  alusel:

1. Sotsiaalministri määruse "Kutsehaiguste  loetelu"   ja
2. RHK-10.

Näiteks: 

Eksogeenne  kopsuastma  formaldehüüdist,  keskmise  raskusega.

§2, (1), 29 // J45.0 / Y96

RHK-10  alusel  kodeerimine  peab  vastama kliinilisele  diagnoosile  või  sündroomile  ning  esitatakse  eeskätt  haigust  (kutsehaigust)  diagnoosiva  spetsialisti  poolt.

Kutsehaiguseks  muudab  diagnoosi  (haigestumise)  kõikidel  juhtudel  RHK-10   lisakood  Y96. 

Näiteks: 

Toksiline  krooniline  obstruktiivne  bronhiit  kloori  ühenditest,  kerge  aste.  J68.4 / Y96.

Kodeeritakse  kliiniline  (vahel  ka  etioloogiline)  pôhidiagnoos   või  -sündroom.  Kui  kliinilisi  diagnoose  (sündroome)  on  mitu,  moodustatakse  neist  pingerida.  Pingereas  esikohale  paigutatakse diagnoos  (või  sündroom),  mis  oma  kliinilise  kulu  ja  prognoosi  poolest  on  kõige  raskem.  Selle alusel  toimub  diagnoosi  kodeerimine.

Näiteks:

1. Vibratsioontõbi  lokaalsest  ja  üldvibratsioonist  kombineeritud  ülekoormuse  toime nähtudega,  II  staadium;  perifeerne  ja  tserebraalne  angiodüstoonia,  vegetosensomotoorne  polü- neuropaatia  kätel  koos  karpaal -  ja  ulnaarkanalite  sündroomidega,  radikulopaatia  kaela -  ja  nimmeristluu  piirkonnas,  osteokondroos.  T75.2 / Y96.

2. Krooniline  mürgistus  keevitusaerosoolidest,  kerge  aste;  asteenovegetatiivne  sündroom  F48 / Y96.

3. Ülekoormushaigus,  keskmise  raskusega;  müofastsiaalsed  valud,  kaela -  ja  nimmeristluu  radi- kulopaatia  ning  osteokondroos,  õlavarte  epikondüliit,  vegetosensomotoorne  polüneuropaatia  kar- paalkanalite  sündroomiga,  humero-skapulaarperiartriit.  M79.0 / Y96.

Abikoodidena  vôib  kasutada  RHK-10 koode  XIX  ja  XX  peatükkidest  (välispõhjuste  toime  tagajärjed,  haigestumise  välispõhjused).  Mõningad  koodid on  toodud  ka  käesolevas  juhendis.

Juhendis  esitatud  kahjustavate  tegurite  loetelus  on  kirjas  praktikas  ja  kirjanduses  enamesinevad;  arvestada  tuleb  ka  neid  loetlemata  aineid  (ohutegureid),  mis  kuuluvad  antud  toime  iseloomuga  tegurite  gruppi  ja  vôivad  samuti  olla  kutsehaiguse  pôhjuseks.  Õigeks  hindamiseks   on  vajalik ohutegurite ja kutsepatoloogia põhjalikum  tundmine.

 PAHALOOMULISED  KASVAJAD  -  KUTSEHAIGUSED 

• Tööl esinevatest ohuteguritest  põhjustatud  vähktõbe  diagnoositakse  meil harva.  Diagnoos  ja  selle kutsehaigusena hindamine  sõltub  eelkõige  onkoloogidest,  kuid  ka  teiste  erialade  spetsialistide  teadlikkusest  haiguste  ja töötingimuste  vahelise seose loomisel.

• Peatükk  on  problemaatiline ja peab kutsuma  arste  tähelepanelikkusele võimaliku kutsehaiguse diagnoosimiseks.

• RHK-10  kodeerimise  osa  puudub,  kuna  seda  peavad  tegema  eelkôige  onkoloogid.

• Onkoloogilise  kutsehaiguse  kahtlus  vôib  alguse  saada  ükskôik  millise  spetsialisti  poolt.   Kutsehaiguse  küsimus  tuleb  otsustada  vastastikuses  koostöös  onkoloogide  ja   töötervishoiuarstide  vahel.

1.   KEEMILISTEST   TEGURITEST   PÕHJUSTATUD   KUTSEHAIGUSED

KEEMILISTE   OHUTEGURITE   JUHTIVALT   ÄRRITAV-TOKSILISEST TOIMEST PÕHJUSTATUD   KUTSEHAIGUSED   (MÜRGISTUSED)

Diagnooside  vormistamise  variandid:

• Krooniline  mürgistus . . .  / lisatakse  teguri(te)  nimetus(ed),  raskusaste /; kliinilis(t)e  diagnoosi(de)  vöi  sündroomi(de)  nimetus(ed);

 Näiteks:  Krooniline  mürgistus  orgaanilistest  lahustitest,  kerge  aste; asteenovegetatiivne  sündroom.

• Kliiniline  diagnoos  või  sündroom,  raskusaste . . .  / lisatakse  peamis(t)e      kahjustava(te)   mürkaine(te)  nimetus(ed) /.

Näiteks:  Asteenovegetatiivne  sündroom  orgaanilistest  lahustitest,  kerge  aste.

Järgnevas loetelus on toodud keemiliste ohutegurite poolt kahjustatavad elundid või elundsüsteemid, kutsehaiguste diagnoosid (etioloogiline,  kliiniline,  sündroomid  või  nende  kombinatsioonid) ja RHK-10 kood.

Ärritav - lämmatavate  kemikaalide  toime

( kloori,  väävli,  lämmastiku,  fluori,  kroomi  ühendid;  nikli  ja  raua karbonüülühendid,  berülliumi  lahustuvad  ühendid jt.).

Fluori  toime

Toksiliste  keemiliste  ainete  toime 

• üldtoksiline  toime

• spetsiifiline  toime 

(benseen  ja  tema  ühendid,  kloororgaanilised  ühendid,  pestitsiidid;  plii,  akrülaadid;  CO,  arseenvesinik,  tolueen,    fenüülhüdrasiin  jt.)

Juhtivalt  neurotoksiliste  ainete  toime 

(metalliline  elavhôbe,  mangaan,  arseen,  väävelvesinik,  tetraetüülplii, küllastunud  ja  küllastumata  ning  tsüklilised  süsivesinikud, plii,  benseen,  fluoriidid,  plastifikaatorid,  akrülaadid,  vinüülkloriid, diisotsüaniidid;  orgaanilised  lahustid,  bensiin  jpt. )

Hepatotroopsete  ainete  toime

( kloreeritud  süsivesinikud,  benseen,  aniliinid,  tolueen,  naftalaanid,  plii,  elavhôbeda  orgaanilised  ühendid,  kloori  ja  fosfori  orgaanilised  ühendid  jt.)

Keemiliste  ainete toime nägemisorganile 

Neeru  parenhüümi  kahjustavate  ainete  toime

(raskmetallid  ja  nende  ühendid:  elavhôbe,  plii,  kaadmium,  liitium,  vismut,  kuld,  arseen,  orgaanilised  lahustid,  mürkkemikaalid, beeta-naftool  jt.).

Juhtivalt  nahka  kahjustavate  ainete  toime

• ärritav  ja  pôletav  toime

• sensibiliseeriv  toime;  vt.  ka  5.  ptk.

• kombineeritud  toime  (harva  naha  kaudu);  vt.  ka  5.  ptk.

PEAMISELT   (ÄRRITAV- )   TOKSILISE  JA   ALLERGILISE (SENSIBILISEERIVA) TOIMEGA  KEEMILISTEST    TEGURITEST   PÖHJUSTATUD   KUTSEHAIGUSED     (TOKSIKO-ALLERGOOSID)

Diagnoosi  vormistamise  variandid:

• Allergiline . . .  / lisatakse  kliinilis(t)e  diagnoosi(de)  vöi  sündroomi(de)  nimetus(ed) /;  lisatakse  ühe  vöi  mitme  peamise  pôhjusteguri  (allergeeni)  nimetus(ed) /.

Näiteks:  Allergiline  trahheobronhiit  formaldehüüdist,  keskmine  aste.

• Allergoos; . . .  / lisatakse  kliinilis(t)e  diagnoosi(de)  vöi  sündroomi(de)  loetelu;  / lisatakse  põhjusallergeen(id) /.

Näiteks: Allergoos;  obstruktiivne  bronhiit,  rinopaatia,  dermatiit,  konjunktiviit formaldehüüdist   ja  sünteetilistest  värvidest - lakkidest.

Juhtivalt  sensibiliseerivate  keemiliste  ainete  toime

(sünteetilised  polümeerid:  vaigud,  plastmassid,  kiud,  liimid,  kiled,  lakid, värvid,  pesemisvahendid;  kroom,  nikkel,  koobalt,  mangaan,  plaatina, hõbe,  kuld;  aldehüüdid,  eeterlikud  õlid;  orgaanilised  lahustid  jt.).

Vt.  ka  1-A  ja  5.  ptk.

2.   FÜÜSIKALISTEST   TEGURITEST   PÖHJUSTATUD   KUTSEHAIGUSED

Müra  ( +  vibratsiooni)  toime                           

Vibratsiooni  (+ müra,  füüsiline  koormus )  toime

                Vt.  ka  6.  ptk.

Õhu -  ja  veerõhu  muutuste  toime

Ioniseeriva  kiirguse  toime

Mitteioniseeriva  kiirguse  toime

 ultravioelett -,  laser -,  infrapunane  kiirgus

Raadiosagedusliku  elektromagnetvälja  toime

(Üli-)körgsagedusliku  elektromagnetvälja  toime

MADALSagedusliku  ja  staatilise  elektri  toime

Kõrgete  või  madalate  (ekstreemsete)  temperatuuride  toime

Kontaktne  ultraheli  toime  kätele

3.   BIOLOOGILISTEST   TEGURITEST   PÕHJUSTATUD    KUTSEHAIGUSED

Bakterite,  viiruste,  seente,  endoparasiitide  ja  teiste  mikroorganismide  toime; 

                Vt.  ka  5.  ptk.

Muude  bioloogiliselt  aktiivsete  (antibiootikud,  vitamiinid,  hormoonid  jt.)  tegurite  toime

4.   RESPIRATOORSED   KUTSEHAIGUSED

Tolmude  toime

(räni, kvarts,  asbest,  puuvill,  põlevkivi  ja  selle  tuhk,  tsement,  jahu, loomade  nahaepiteel,  teised  orgaanilised  tolmud,  metallid,  söetolm  jt.  tolmud) 

Gaaside,  aurude  toime

(aerosoolide,  suitsude)

  vt.  ka  1.  ptk.   (A, B osa)

[Üksikute  vôi  kombineeritud  tegurite  +  kaasnevalt  ebasoodsa  mikrokliima )  toime]

5.    NAHA-  JA  LIMASKESTADE  KUTSEHAIGUSED                                               

Allergiliste  ainete  (tolmud,  lahused,  aerosoolid)  toime  

                Vt.  ka  3.  ptk.

6.    FÜÜSILISEST  (JA   PSÜHHOEMOTSIONAALSEST)   ÜLEPINGEST  PÕHJUSTATUD   KUTSEHAIGUSED

Füüsilise  koormuse  toime

(üldine,  lokaalne;  staatiline,  dünaamiline)  toime;  ergonoomiliste  tegurite  (sundasendid  ja  -liigutused,  kiired  korduvad  stereotüüpsed  liigutused,  ülakeha  pöörded  ja  kalded,  monotoonne  töö, psühhoemotsionaalne  pinge) 

Diagnoosi  vormistamine:

Ülekoormushaigus  (ÜKH); . . .  / lisatakse  haiguse  avaldumise  kliinilised  sündroomid /.

Näiteks:  Ülekoormushaigus;  müofatsiaalsed  valud;  kaela-  ja  nimmeristluu   radikulopaatia;  vegetosensomotoorne  polüneuropaatia  kätel  koos  môlemapoolse  karpaal-  ja  ulnaar- kanalite  sündroomidega;  ôlaliigeste  periartriit;  kaela -  ja  nimmeristluu  osteokondroos.

Raske  füüsilise  koormuse  toime 

(raskuste  teisaldamine;  koos  sundasendiga,  vibratsiooniga  vöi  ilma)

7.    PAHALOOMULISED   KASVAJAD   -   KUTSEHAIGUSED

Asbesti  toime

Bensidiini  ja  selle  soolade  toime

Bisklorometüüleetri  toime             

Kroomi  ja  selle  ühendite  toime

Kivisöe - (põlevkivi -) tõrva,  - pigi  või  - tahma  toime

Beetanaftüülamiini  toime

Vinüülkloriidi  toime

Benseeni  või  selle  toksiliste  homoloogide  toime

Benseeni  toksiliste  nitro-  ja  aminoühendite  toime

Ioniseeriva  kiirituse  toime

Tõrva,  pigi,  bituumeni,  mineraalõli,  antratseeni,  nende  ühendite, jääkide  ja  neid  sisaldavate  ainete  toime

Koksistamisprotsessi  heitmete toime

Nikli  ühendite  toime

Puutolmu  toime

Teiste  tõestatud  vähkkasvajat  tekitavate  ohutegurite  toime

(arseen,  radoon,  talk,  räni,  berüllium,  koobalt,  kaadmium,  raudoksiid  jt.)

KUTSEHAIGUSTE  LOETELU

Sotsiaalministri  määrus  nr.  42   07. juuni,  2000.a.

Määrus  kehtestatakse  “Töötervishoiu  ja  tööohutuse  seaduse”  (RT  I  1999,  60, 616)  paragrahvi  23  lõike  1  alusel.

§  1.  Kutsehaiguse  mõiste

Haigus  loetakse  kutsehaiguseks,  kui  §-des  2 – 4  nimetatud  ohutegur,  mõjutades  töötaja  tervist,on  põhjustanud  töötaja  haigestumise.

§  2.  Töökeskkonna  keemilistest,  füüsikalistest  või  bioloogilistest ohuteguritest  põhjustatud  kutsehaigused

(1)    Kutsehaigused,  mis  on  põhjustatud  järgmistest  keemilistest  ohuteguritest:

1)        antimon  ja  selle  mürgised  ühendid;

2)        arseen  ja  selle  mürgised  ühendid;

3)        berüllium  ja  selle  mürgised  ühendid;

4)        elavhõbe  ja  selle  mürgised  ühendid;

5)        fluor  ja  selle  mürgised  ühendid;

6)        fosfor ja  selle  mürgised  ühendid;

7)        kaadmium  ja  selle  mürgised  ühendid;

8)        koobalt  ja  selle  mürgised  ühendid;

9)        kroom  ja  selle mürgised  ühendid;

10)     mangaan  ja  selle  mürgised  ühendid;

11)     nikkel  ja  selle  mürgised  ühendid;

12)     osmium  ja  selle  ühendid;

13)     plii  ja  selle  mürgised  ühendid;

14)     seleen  ja  selle  ühendid;

15)     tallium  ja  selle  ühendid;

16)     tina  ja  selle  ühendid;

17)     tsink  ja  selle  ühendid;

18)     vanaadium  ja  selle  mürgised  ühendid;

19)     vask  ja  selle  ühendid;

20)     happed  ja  -alused;

21)     akrüülnitriil;

22)     nitroglütseriin  ja  teised  lämmastikhappe  estrid;

23)     lämmastikoksiidid;

24)     osoon,  fosgeen;

25)     süsinikmonooksiid;

26)     vesiniktsüaniid  ja  selle  mürgised  derivaadid;

27)     vesiniksulfiid;

28)     süsinikdisulfiid  ja  selle  mürgised  ühendid;

29)     alkoholid,  aldehüüdid,  glükoolid,  ketoonid,  eetrid  ja  estrid;

30)     benseen  ja  selle  mürgised  homoloogid;

31)     benseeni  või  selle  homoloogide  mürgised  nitro-  ja  aminoderivaadid;

32)     alifaatsete  või  aromaatsete  süsivesinike  mürgised  halogeenderivaadid;

33)     heksaan;

34)     põlevkiviõli,  bituumen,  tõrv,  kummi,  plastmassid,  tehisvaigud;

35)     antibiootikumid  ja  ravimpreparaadid;

36)     pestitsiidid;

37)     muud  keemilised  ohutegurid,  mida  ei  ole  esitatud  punktides  1 – 36,

kuid  mis  võivad  põhjustada  haigestumist.

(2)    Kutsehaigused,  mis  on  põhjustatud  järgmistest  füüsikalistest  ohuteguritest:

1)        müra;

2)        vibratsioon  (lokaalne  ja  üldine);

3)        kõrge  või  madal  õhurõhk;

4)        ioniseeriv  kiirgus;

5)        mitteioniseeriv  kiirgus  (ultraviolettkiirgus,  laserkiirgus,  infrapunane  kiirgus;

6)        elektromagnetväli;

7)        kõrge  ja  madal  (ekstreemne)  temperatuur;

8)        ultraheli;

9)        muud  füüsikalised  ohutegurid,  mida  ei  ole  esitatud  punktides  1 – 8,

kuid  mis  võivad  põhjustada  haigestumist.

(3)    Kutsehaigused,  mis  on  põhjustatud  järgmistest  bioloogilistest  ohuteguritest:

1)        bakterid,  viirused,  seened,  endoparasiidid;

2)        bakterite  ja  hallitusseente  spoorid  ning  muud  bioloogiliselt  aktiivsed  ained.

§  3.     Elundsüsteemil  lokaliseeruvad  kutsehaigused

(1)    Respiratoorsed  kutsehaigused,  mida  põhjustavad  mitmesugused  tolmud, 

eelkõige:

1)       mineraalse  päritoluga  tolmud  (kvartsitolm,  asbestitolm,  tsemenditolm);

2)       taimse  ja  loomse  päritoluga  tolmud  (jahutolm,  loomade  epiteelitolm, 

puuvillatolm  ja  muud  orgaanilised  tolmud);

3)       metallitolm;

4)       puutolm;

5)       söetolm,  tahm.

(2)    Kutsenahahaigused,  mida  põhjustavad  keemilised,  füüsikalised  või 

 bioloogilised  ohutegurid  ning  tolm.

(3)    Luu  ja  lihaskonna  kutsehaigused,  mida  põhjustavad:

1)       füüsilise  töö  raskus  (raskuste  käsitsi  teisaldamine,  lokaalse 

lihaspingega  tööd);

2)       üleväsimust  põhjustavad  sundasendid  ja  -liigutused;

3)       korduvad  stereotüüpsed  liigutused,  ka  ülakeha  pöörded  ja  kalded;

4)       üksikute  lihaste  staatiline  pinge;

5)       monotoonne  töö;

6)       silmade,  häälepaelte  ja  muude  elundite  ülepinge.

§ 4.  Kutsekasvajat  põhjustavad  kantserogeensed  ained  ja  tööprotsessid

(1)    Kutsekasvajat  sagedamini  põhjustavad  kantserogeensed  ained  on:

1)       asbest;

2)       bensidiin  ja  selle  soolad;

3)       bisklorometüüleeter;

4)       kroom  ja  selle  mürgised  ühendid;

5)       kivisöetõrv  ja  -pigi,  tahm;

6)       beeta-naftüülamiin;

7)       vinüülkloriid;

8)       benseen  ja  selle  mürgised  homoloogid;

9)       benseeni  ja  selle  mürgised  nitro-  ja  aminoühendid;

10)    ioniseeriv  kiirgus;

11)    tõrv,  pigi,  bituumenmineraalõlid,  antratseen  ning  nende  ühendid,

jäägid  ja  neid  sisaldavad  tooted;

12)    koksistamisprotsessi  heitmed;

13)    nikli  mürgised  ühendid;

14)    puutolm;

15)    teised  kantserogeenid,  mis  on  esitatud  sotsiaalministri  30.11.1998.a.

määruses  nr.  59  “Ohtlike  ainete  loetelu”  (RTL  1999, 39, 508; 509).

mida  ei  ole  esitatud  punktides  1 – 14,  kuid  mis  võivad  põhjustada

kutsekasvajat.

(2)    Kantserogeenset  ohtu  põhjustavate  tööprotsesside  loetelu  on  esitatud 

Vabariigi  Valitsuse   15.02.2000.a.  määruses  nr.  51  “Kantserogeensete 

ja  mutageensete  ainete  kasutamisel  esitatavad  nõuded  töökohal” 

(RT I  2000, 12, 84).