JUHEND  KUTSEHAIGUSTE   DIAGNOOSIMISEKS

Nõuanded kutsehaiguste ja nende põhjuste loetelu praktiliseks kasutamiseks

 

Autor  Raimu  LAUBRE

TALLINN,  2000.


 

S I S U K O R D:

 

    Eessõna

        Kutsehaigus

        Diagnoos

        Kutsehaiguste kodeerimine

        Pahaloomulosed kasvajad - kutsehaigused

    Keemilistest teguritest põhjustatud kutsehaigused

        Keemiliste ohutegurite juhtivalt ärritav-toksilisest toimest põhjustatud kutsehaigused (mürgistused)

                Ärritav-lämmatavate kemikaalide toime

                Fluori toime

                Toksiliste keemiliste ainete toime

                Juhtivalt neurotoksiliste ainete toime

                Hepatotroopsete ainete toime

                Keemiliste ainete toime nägemisorganile

                Neeru parenhüümi kahjustavate ainete toime

                Juhtivalt nahka kahjustavate ainete toime

        Peamiselt (ärritav-)toksilise ja allergilise (sensibiliseeriva) toimega keemilistest teguritest põhjustatud kutsehaigused (toksiko-allergoosid)

                Juhtivalt sensibiliseerivate keemiliste ainete toime

    Füüsikalistest teguritest põhjustatud kutsehaigused

                Müra (+ vibratsioon) toime

                Vibatsioon (+ müra, füüsiline koormus) toime

                Õhu ja veerõhu muutuste toime

                Ioniseeriva kiirguse toime

                Mitteioniseeriva kiirguse toime

                Raadiosagedusliku elektromagnetvälja toime

                (Üli-) kõrgsagedusliku elektromagnetvälja toime

                Madalsagedusliku ja staatilise elektri toime

                Kõrgete või madalate (ekstreemsete) temperatuuride toime

                Kontaktne ultraheli toime kätele

    Bioloogilistest teguritest põhjustatud kutsehaigused

                Bakterite, viiruste, seente, endoparasiitide ja teiste mikroorganismide toime

                Muude bioloogiliselt aktiivsete tegurite toime

    Respiratoorsed kutsehaigused

                Tolmude toime

                Gaaside, aurude toime               

    Naha ja limaskestade kutsehaigused

    Füüsilisest (ja psühhoemotsionaalsest) ülepingest põhjustatud kutsehaigused

                Füüsilise koormuse toime

                Ergonoomiliste tegurite toime

                Raske füüsilise koormuse toime naiste suguelunditele

    Pahaloomulised kasvajad – kutsehaigused

                Asbesti toime

                Bensidiini ja selle soolade toime

                Bisklorometüüleetri toime

                Kroomi ja selle ühendite toime

                Kivisöe(põlevkivi) -tõrva, -pigi või -tahma toime

                Beetanaftüülamiini toime

                Vinüülkloriidi toime

                Benseeni või selle toksiliste homoloogide toime

                Benseeni toksiliste nitro- ja aminoühendite toime

                Ioniseeriva kiirituse toime

                Tõrva, pigi, bituumeni, mineraalõli, antratseeni, nende ühendite, jääkide ja neid sisaldavate ainete toime

                Koksistamisprotsessi heitmete toime

                Nikli ühendite toime

                Puutolmu toime

                Teiste tõestatud vähkkasvajat tekitavate ohutegurite toime               

 

    Kutsehaiguste loetelu (sotsiaalministri  määrus  nr. 42  07. juuni, 2000.a).  

 

                                                                                                                                                                                   

E E S S Õ N A

 

KÄESOLEV   JUHEND

 KUTSEHAIGUS

 

Mõistet  võib  sõnastada  mitmeti,  kuid  kutsehaiguse olulised tunnused on:

Klassikalisest  kutsehaiguse  mõistest  tuleb  eristada:

DIAGNOOS 

 

- etioloogiline;

- kliiniline;

- kombineeritud.

Näiteks: 

Silikoos (kopsuhaigus,  mille  põhjuseks  on  ränioksiidi  toime) on  etioloogilne  diagnoos.

      Kopsuastma  (Näiteks formaldehüüdist)  on  kliiniline  diagnoos.

      Vibratsioontõbi  üld-  ja  lokaalsest  vibratsioonist:  müofastsiaalsed  valud,  polüneuropaatia  sündroom  kätel,  perifeerne  angiodüstoonia  sündroom on kombineeritud  diagnoosivariant;  etioloogiline  osa  on  vibratsioontõbi  (haiguse  põhjuseks  on  vibratsioon),  teine  pool  koosneb  kliinilistest  sündroomidest.

 

          Segakeelne  (eesti-ladinakeelne)  diagnoosi  sônastamine  on  ebakorrektne  ja  sobimatu.   

             -  lühendid  peavad  olema üheselt  arusaadavad;

             -  kasutada  ainult  praktikas  üldkasutatavaid  lühendeid.    

             -  kliiniline  diagnoos  vôi  sündroomid;

             -  etioloogiline  diagnoos  vôi  juhtiv  haigust  põhjustav  tegur(id);

 -  haigusprotsessi  raskusaste  (staadium);  organi  (süsteemi)  funktsionaalse  seisundi   hinnang  (puudulikkuse  aste);

             -  pôhihaiguse  komplikatsioonid. 

Lisada  tuleks  ka  mittekliinilised  sündroomid  ja  diagnoosid.    

Näiteks

Môlema  ôlavarre  mediaalne  ja  lateraalne  epikondüliit  ülekoormusest,  keskmine  aste. 

Nimmeristluu  radikulopaatia  (L5-S1)  ülekoormusest. 

Näiteks

 “Toksiline  hepatiit  (kloori  ühenditest ?),  kerge  aste”  jääb  üldhaiguseks,  kuni kutsehaiguste  ekspert(komisjon)  ei  ole  seda  kinnitanud  kutsehaigusena.

Kopsuastma  (formaldehüüdist ?)  muutub  kutsehaiguseks  peale  ekspertkomisjoni  otsust.

 

 KUTSEHAIGUSTE  KODEERIMINE 

 

Kutsehaiguse  diagnoosi  tuleb  kodeerida  kahe  dokumendi  alusel:

  1. Sotsiaalministri määruse "Kutsehaiguste  loetelu"   ja
  2. RHK-10.

 

Näiteks: 

Eksogeenne  kopsuastma  formaldehüüdist,  keskmise  raskusega.

§2, (1), 29 // J45.0 / Y96

 

RHK-10  alusel  kodeerimine  peab  vastama kliinilisele  diagnoosile  või  sündroomile  ning  esitatakse  eeskätt  haigust  (kutsehaigust)  diagnoosiva  spetsialisti  poolt.

Kutsehaiguseks  muudab  diagnoosi  (haigestumise)  kõikidel  juhtudel  RHK-10   lisakood  Y96. 

 

Näiteks: 

Toksiline  krooniline  obstruktiivne  bronhiit  kloori  ühenditest,  kerge  aste.  J68.4 / Y96.

                                                                                                                               

Kodeeritakse  kliiniline  (vahel  ka  etioloogiline)  pôhidiagnoos   või  -sündroom.  Kui  kliinilisi  diagnoose  (sündroome)  on  mitu,  moodustatakse  neist  pingerida.  Pingereas  esikohale  paigutatakse diagnoos  (või  sündroom),  mis  oma  kliinilise  kulu  ja  prognoosi  poolest  on  kõige  raskem.  Selle alusel  toimub  diagnoosi  kodeerimine.

                                                                                                                                                                               

Näiteks:

1. Vibratsioontõbi  lokaalsest  ja  üldvibratsioonist  kombineeritud  ülekoormuse  toime nähtudega,  II  staadium;  perifeerne  ja  tserebraalne  angiodüstoonia,  vegetosensomotoorne  polü- neuropaatia  kätel  koos  karpaal -  ja  ulnaarkanalite  sündroomidega,  radikulopaatia  kaela -  ja  nimmeristluu  piirkonnas,  osteokondroos.  T75.2 / Y96.

2. Krooniline  mürgistus  keevitusaerosoolidest,  kerge  aste;  asteenovegetatiivne  sündroom  F48 / Y96.

3. Ülekoormushaigus,  keskmise  raskusega;  müofastsiaalsed  valud,  kaela -  ja  nimmeristluu  radi- kulopaatia  ning  osteokondroos,  õlavarte  epikondüliit,  vegetosensomotoorne  polüneuropaatia  kar- paalkanalite  sündroomiga,  humero-skapulaarperiartriit.  M79.0 / Y96.

   

Abikoodidena  vôib  kasutada  RHK-10 koode  XIX  ja  XX  peatükkidest  (välispõhjuste  toime  tagajärjed,  haigestumise  välispõhjused).  Mõningad  koodid on  toodud  ka  käesolevas  juhendis.

Juhendis  esitatud  kahjustavate  tegurite  loetelus  on  kirjas  praktikas  ja  kirjanduses  enamesinevad;  arvestada  tuleb  ka  neid  loetlemata  aineid  (ohutegureid),  mis  kuuluvad  antud  toime  iseloomuga  tegurite  gruppi  ja  vôivad  samuti  olla  kutsehaiguse  pôhjuseks.  Õigeks  hindamiseks   on  vajalik ohutegurite ja kutsepatoloogia põhjalikum  tundmine.

 

 PAHALOOMULISED  KASVAJAD  -  KUTSEHAIGUSED 

 

1.   KEEMILISTEST   TEGURITEST   PÕHJUSTATUD   KUTSEHAIGUSED

 

 

KEEMILISTE   OHUTEGURITE   JUHTIVALT   ÄRRITAV-TOKSILISEST TOIMEST PÕHJUSTATUD   KUTSEHAIGUSED   (MÜRGISTUSED)

     

Diagnooside  vormistamise  variandid:

 

 Näiteks:  Krooniline  mürgistus  orgaanilistest  lahustitest,  kerge  aste; asteenovegetatiivne  sündroom.

 

Näiteks:  Asteenovegetatiivne  sündroom  orgaanilistest  lahustitest,  kerge  aste.

 

Järgnevas loetelus on toodud keemiliste ohutegurite poolt kahjustatavad elundid või elundsüsteemid, kutsehaiguste diagnoosid (etioloogiline,  kliiniline,  sündroomid  või  nende  kombinatsioonid) ja RHK-10 kood.

 

Ärritav - lämmatavate  kemikaalide  toime

( kloori,  väävli,  lämmastiku,  fluori,  kroomi  ühendid;  nikli  ja  raua karbonüülühendid,  berülliumi  lahustuvad  ühendid jt.).

 

HINGAMISTEED

Toksiline  krooniline:

 

 

 rinofarüngolarüngiit                           

J31, J37 /

 

-  larüngo - trahheiit

J38 /

 

-  bronhiit  (lihtne,  obstruktiivne)

J68 /

 

pneumoniit                                           

J68 /

 

-  difuusne  pneumofibroos

J84 /

 

-  kombineeritud  haigusprotsessid

 

 

-  kopsuastma                                         

J45 /

 

Ägedate toksiliste  hingamisteede           haiguste  (kroonilised)  tagajärjed

--- / Y96

                                                                                     

Fluori  toime

 

 

Fluoroos;

T59.5 / Y96

LUUD,

-  osteoporoos           

 

 

-  osteoskleroos

 

ÜLEMISED  HINGAMISTEED

vt.  eelmine  lõik

 

SEEDETRAKT, KESKNÄRVISÜSTEEM

-  asteeno-vegetatiivne  sündroom

 

SILMAD,  LIIGESED

vt.  silma  limaskestade  ärritav-toksilised haigestumised

 

 

Toksiliste  keemiliste  ainete  toime 

(benseen  ja  tema  ühendid,  kloororgaanilised  ühendid,  pestitsiidid;  plii,  akrülaadid;  CO,  arseenvesinik,  tolueen,    fenüülhüdrasiin  jt.)

 

VERELOOMESÜSTEEM (PERIFEERNE VERI)                                        

 

 

 

 

- aneemiad  (hüpoplastilised);

D60, 61, 64 /

- tsütopeenilised  sündroomid      (leukopeenia,  trombotsütopeenia, hemolüütiline  aneemia  jt.)          

D70 /

D59.8 /

 

-   porfüriinide  ainevahetuse  häired (hüpersidereemiline  aneemia )

E80 /

-   Leukoosid

D72 /

-   Hüpokseemiline  sündroom

D74 /

---- / Y96

 

 

Juhtivalt  neurotoksiliste  ainete  toime 

(metalliline  elavhôbe,  mangaan,  arseen,  väävelvesinik,  tetraetüülplii, küllastunud  ja  küllastumata  ning  tsüklilised  süsivesinikud, plii,  benseen,  fluoriidid,  plastifikaatorid,  akrülaadid,  vinüülkloriid, diisotsüaniidid;  orgaanilised  lahustid,  bensiin  jpt. )

 

PERIFEERNE JA KESKNÄRVISÜSTEEM

Neuroloogilised  sündroomid;

 

-  vegetatiivne  (polü)neuropaatia (motoorne,  sensoorne ); kaela-rinna  vegetatiivne  ganglioniit

G62 /

-  vegetatiiv-vaskulaarne  düstoonia                [düsfunktsioon]    (vegetodüstoonia,  neurotsirkula- toorne  düstoonia,  asteenoneurootiline  sündroom,  asteenovegetatiivne    sündroom) 

G24,  F45 /

-toksiline  entsefalopaatia (asteeno-orgaaniline sündroom,  hüpotalaamiline  sündroom) 

 

 

Psühhoneuroloogilised  sündroomid;

 

-  professionaalne  neuroos  (hüpersteenia, asteenoneurootiline,  asteenovegetatiivne  sündroom)

F48 /

-  toksilise  asteenia  sündroom  (hüposteenia)

F48 /

-  toksiline entsefalopaatia (orgaaniline  toksiline  psühhosündroom,  asteeno-orgaaniline sündroom,  hüpotalaamiline  sündroom, tserebellaarvestibulaarne sündroom, entsefalo - polüneuropaatia  sündroom )

G31 / H81 /

 

- ekstrapüramidaalsüsteemi  kahjustuse  sündroom

G25 /

 

- epileptoidne  sündroom

G40 /

---- / Y96

 

                                                                                                                                                                             

Hepatotroopsete  ainete  toime

( kloreeritud  süsivesinikud,  benseen,  aniliinid,  tolueen,  naftalaanid,  plii,  elavhôbeda  orgaanilised  ühendid,  kloori  ja  fosfori  orgaanilised  ühendid  jt.)

 

MAKS

- Maksatoksikoos (e. maksa  mürgistushaigus), toksiline  hepatiit, toksiline  hepatopaatia

 

K71 / Y96

 

Keemiliste  ainete toime nägemisorganile 

 

SILMAD

-  Katarakt   

H26 /

 

-  Konjunktiviidid      

H10, 11 /

 

-  Retiniit

H31 /

 

-  Keratiit

H16 /

 

-  Nägemisnärvi  kahjustus

H47 /

----  / Y96

 

Neeru  parenhüümi  kahjustavate  ainete  toime

(raskmetallid  ja  nende  ühendid:  elavhôbe,  plii,  kaadmium,  liitium,  vismut,  kuld,  arseen,  orgaanilised  lahustid,  mürkkemikaalid, beeta-naftool  jt.).

 

NEERUD

-   Toksiline nefropaatia (tubulointerstitsiaal - ja tubulaarhaigusseisundid )

Vt. ka kutsekasvajad

 

N14 / Y96

 

Juhtivalt  nahka  kahjustavate  ainete  toime

NAHK

-  Kutseekseem 

L24, 25 /

 

-  Kontaktdermatiit

L23, 24 /

 

-  Õlifollikuliit       

L24, 73 /

 

-  Toksiline  melanodermia

L81 /

 

-  Orgaanilised  hüperkeratoosid, epitelioomid    

L85, 91 /

 

-  Fotodermatiit

L56 /

 

-  Allergiline  dermatiit  ja  ekseem

L23 /

 

-  Toksikodermia

L24, 30 /

 ---- / Y96

 

 

 

PEAMISELT   (ÄRRITAV- )   TOKSILISE  JA   ALLERGILISE (SENSIBILISEERIVA) TOIMEGA  KEEMILISTEST    TEGURITEST   PÖHJUSTATUD   KUTSEHAIGUSED     (TOKSIKO-ALLERGOOSID)

               

Diagnoosi  vormistamise  variandid:

Näiteks:  Allergiline  trahheobronhiit  formaldehüüdist,  keskmine  aste.

Näiteks: Allergoos;  obstruktiivne  bronhiit,  rinopaatia,  dermatiit,  konjunktiviit formaldehüüdist   ja  sünteetilistest  värvidest - lakkidest.

 

Juhtivalt  sensibiliseerivate  keemiliste  ainete  toime

(sünteetilised  polümeerid:  vaigud,  plastmassid,  kiud,  liimid,  kiled,  lakid, värvid,  pesemisvahendid;  kroom,  nikkel,  koobalt,  mangaan,  plaatina, hõbe,  kuld;  aldehüüdid,  eeterlikud  õlid;  orgaanilised  lahustid  jt.).

Vt.  ka  1-A  ja  5.  ptk.

 

HINGAMISTEED

-  Rinopaatia  (riniit)

J30, 31 /

 

-  Rinosinusopaatia

J37 /

 

-  Rinofarüngiit

 

 

- Rinofarüngolarüngiit        

 

 

-  Trahheiit,  trahheobronhiit

J40, 44, 68 /

 

-  Bronhiit  (lihtne, obstruktiivne) 

J40, 44, 68 /

 

-  Kopsuastma

J45 /

 

-  Alveoliit            

J68 /

---- / Y96

SILMAD

-  Konjunktiviit

H10 / Y96

 

 

 

NAHK

-  Allergiline  kontaktdermatiit  ja  ekseem       

L23 /

 

-  Quincke  ödeem

T78 /

 

-  Urtikaaria

L50 /

----  / Y96

 

 

 

2.   FÜÜSIKALISTEST   TEGURITEST   PÖHJUSTATUD   KUTSEHAIGUSED

 

Müra  ( +  vibratsiooni)  toime                           

 

KUULMISORGAN

- Müratekkene  kuulmisnõrkus (vaegkuulmine  mürast);

  raskusaste:  kerge,  keskmine,  raske

 

  H83.3/ Y96

 

 

Vibratsiooni  (+ müra,  füüsiline  koormus )  toime

                Vt.  ka  6.  ptk.

NÄRVI-,

VERESOONTE-, 

LIHAS-LUUKONNA JA

SIDEKOESÜSTEEM 

 

Vibratsioontöbi  (lokaalsest, üldvibratsioonist);

staadium:  I,  II,  III  (harva);

T75.2 / Y96

 

sündroomid: 

 

 

-  perifeerne, tserebraalne angiodüstoonia

 

 

-  angiospastiline  (perifeerne; vegetatiiv-troofiline)

 

 

 

-  vegetatiivne  (vegetosensoorne)  polüneuropaatia  kätel 

 

 

-  müofastsiaalsed  valud

 

 

-  (polü)radikulopaatia  (kaela,  nimme-ristluu);

 

 

 

-  neuropaatia  (õlavartel,  küünarvartel,  kanalite  sündroom)

 

 

 

-  lülisamba  muutused  (osteokondroos,  spondüloartroos,  diskopaatia)

 

 

-  dientsefaalne  tserebrovaskulaarne  sündroom  (kriisid)

 

 

-  vestibulaarne  sündroom

 

 

+ käte  tugiliikumisaparaadi düstroofiad :  õlavöötmel -õlavartel,  küünarvartel,  randme -   kämbla  piirkonnas  (periartroos,  vegetomüofastsiit,  tendinoos,  ligamentoos,  degeneratiiv-düstroofilised  muutused );

 

 

+  närvisüsteemi  funktsionaalsed  häired  (neurasteenia, neuroos,  tserebraalne  angiodüstoonia,  vegetodüstoonia).

 

 

 

Õhu -  ja  veerõhu  muutuste  toime

 

LUUDE-LIIGESTE, SÛDAME-VERERINGE-, 

LIHAS(TE)  SÜSTEEM NAHK,  KOPSUD,  KESKKÕRV  jm

- Kessoontöbi  (dekompressioontöbi);

raskusaste:

kerge,  keskmine,  raske

T70.3 /

W94 /

 

- Ülemäärase  õhurõhu-haigus

T70.3 /

W94 /

 

- Kõrgustõbi  (mägitõbi)

T70.2 /

W94 /

----  / Y96

 

 

Ioniseeriva  kiirguse  toime

 

VERELOOMESÜSTEEM

Krooniline  kiiritushaigus  (üldkiiritusest);

staadiumid:

  • subkliiniline
  • I,  II,  III 

T70.3 /

W94 /

NÄRVISÜSTEEM

-   Kiirgusetekkene  polüneuropaatia

G62.8 / W88 /

 

-   Kiirgusetekkene  müelopaatia

G95.8 / W88 /

 

-   Kiiritusjärgne  entsefalopaatia

G93.8 / W88 /

---- / Y96

KIIRITUSPIIRKOND

-   Lokaalne  krooniline  kiiritushaigus     

---- / W88 /

 

-   Krooniline  radiodermatiit

L58.1 / W88/

 

-   Naha  ja  nahaaluskoe  kiiritusega  seotud  muud  haigused   

L59 / W88/

 

- Kiirgusgastroenteriit  ja  - koliit

K52.0 / W88 /

 

-   Kiirguse  põhjustatud  kroonilised  kopsuilmingud

J70.1 / W88 /

 

-   Kopsufibroos

 

 

-  Silmakae  

H26 / W88 /

 

-  Keratiit

H16 / W88 /

 

-  Silma  võrkkestapõletik

H30 / W88 /

----  / Y96

 

 

Mitteioniseeriva  kiirguse  toime

 ultravioelett -,  laser -,  infrapunane  kiirgus

 

NAHK

-  Naha  ja  nahaaluskoe kahjustused

L55-57 /

W89-90 /

SILMAD

-  Katarakt

H26 / W89-92

-  Sarvkesta  kahjustus

H16/ W89-92 /

- Vörkkesta  kahjustus

H30/ W89-92 /

----  / Y96

 

 

Raadiosagedusliku  elektromagnetvälja  toime

 

KESKNÄRVISÜSTEEM,

KARDIOVASKULAAR - SÜSTEEM  

- Hüpotaalamuse  piirkonna düsfunktsioonide sündroomid  (kriisid)

-----/ W90-91/

- Asteeno-vegetatiivne  sündroom (hüpertoonilist  tüüpi  neuro tsirkulatoorne  düstoonia)

F48.0 /

---- / W90-91/

- Asteeniline sündroom

R53,  F48.0/ W90-91 /

---- / Y96

 

 

 

(Üli-)körgsagedusliku  elektromagnetvälja  toime

 

NÄRVISÜSTEEM, KARDIOVASKULAARSÜSTEEM, SEEDETRAKT, VÄLISHINGAMISFUNKTSIOON,  NEUROHUMORAAL-REGULATSIOONISÜSTEEM

 

-  Vegetosensoorne  polüneuropaatia

G62.8 / W90 /

-   Asteeno-vegetatiivne  sündroom  (tserebrasteenia)

F48.0 /

/ W90-91 /

---- / Y96

 

 

MADALSagedusliku  ja  staatilise  elektri  toime

                                                                                               

KESKNÄRVISÜSTEEM,

KARDIOVASKULAARSÜSTEEM     

- Asteeno-vegetatiivne  sündroom

F48.0 /

 

- Angio-vegetodüstoonia  sündroom

/ W85-86 /

 

-  Vegetodüstoonia

 

 

-  Asteeno-neurootiline  sündroom

---- / Y96

 

 

Kõrgete  või  madalate  (ekstreemsete)  temperatuuride  toime

 

KESKNÄRVISÜSTEEM, 

VEGETATIIV-ENDOKRIINSÜSTEEM,

AINEVAHETUSSÜSTEEM

- Kuumarabandus;

raskusaste:  kerge,  keskmine,

I64 / W92,

X30 /

-  Krooniline  ülekuumenemine;

 

    -  neurasteenia  sündroom

F48.0 /

 

    -  aneemia  sündroom

D61, D64 /

 

-  kardio-vaskulaarne  sündroom

I42.7,  I50 /

 

-  Gastro-enteroloogiline  sündroom

K52.8, 52.9 /

NEURO-VASKULAARSÜSTEEM

-  Jäsemete  angioneuroos; (akro)angioneuroos

I73 / W93,

X31 /

 

-  Vegetatiivne  polüneuriit

G62.8 /

 

-  Vegetatiiv-sensoorne  polüneuropaatia  (radikulopaatia)

 

 

-  Neurovaskuliit  (angiopaatia)

I73

 

-  Oblitereeriv  endarteriit

I70 / W93,

X31 /

---- / Y96

 

 

Kontaktne  ultraheli  toime  kätele

 

NEURO-VASKULAARSÜSTEEM, KESKNÄRVISÜSTEEM

- Vegeto-sensomotoorne  polüneuropaatia  sündroom  kätel

62.8 / W90 /

 

Angioneuroos  kätel

 

 

+  Neurasteenia   sündroom

F48 /

 

+  Vegetovaskulaarne  düstoonia

 

---- / Y96

 

 

3.   BIOLOOGILISTEST   TEGURITEST   PÕHJUSTATUD    KUTSEHAIGUSED

 

 

Bakterite,  viiruste,  seente,  endoparasiitide  ja  teiste  mikroorganismide  toime; 

                Vt.  ka  5.  ptk.

 

NAKKUSHAIGUSED:

-  Tuberkuloos

A15-16,  19 /

 

-  Brutselloos

A23 /

 

-  Puukentsefaliit

A84 /

 

-  Ornitoos

A70 /

 

-  Viirushepatiidid

A15-19 /

 

-  Erüsipeloid (krooniline  artriit)

A26 /

 

-  AIDS  (HIV- töbi)

B20-24 /

 

-  Leptospiroos

A27 /

 

- jt.

---- / Y96

NAHK  JA  LIMASKESTAD (nina,  neel, bronhid,  soolestik, genitaalid),  IMMUNOLOOGILISE  REAKTIIVSUSE  SÜSTEEM

 

-  Kandidiaas

B37 /

-  Mükoosid

B35-36 /

 

… / Y96

 

 

 

 

 

 

Muude  bioloogiliselt  aktiivsete  (antibiootikud,  vitamiinid,  hormoonid  jt.)  tegurite  toime

 

NAHK

-   Dermatiit 

L23-24, 27,

 

-   Ekseem

30 /

 

-   Urtikaaria

L50 /

 

 

---- / Y96

HINGAMISTEED

-   Vasomotoorne  riniit

J30.0 /

 

-   Rinosinusopaatia

J34 /

 

-   Obstruktiivne  bronhiit

J44 /

 

-   Bronhiaalastma

J45 /

 

 

---- / Y96

SILMAD

-   Allergiline  konjunktiviit 

H10 / Y96

 

-   Allergiline  blefarokonjunktiviit

 

KESK -  JA  PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM

-  Vegetovaskulaarne  düstoonia (kriisid,  hood)

I67, 73 /

 

-  Vegetosensoorne  polüneuropaatia

G61, 62  

 

 

---- / Y96

SÜDAME - VERERINGESÜSTEEM

-  (Kapillaaro)vaskuliidid

I78 /

 

-  Toksiko-allergiline  müokardiit

I42.7-I42.8 /

 

 

---- / Y96

 

 

4.   RESPIRATOORSED   KUTSEHAIGUSED

 

Tolmude  toime

(räni, kvarts,  asbest,  puuvill,  põlevkivi  ja  selle  tuhk,  tsement,  jahu, loomade  nahaepiteel,  teised  orgaanilised  tolmud,  metallid,  söetolm  jt.  tolmud) 

 

Gaaside,  aurude  toime

(aerosoolide,  suitsude)

  vt.  ka  1.  ptk.   (A, B osa)

[Üksikute  vôi  kombineeritud  tegurite  +  kaasnevalt  ebasoodsa  mikrokliima )  toime]

 

HINGAMISTEED

-  Krooniline  rinofarüngolarüngiit,

J31,  J67 /

 

-  Krooniline  trahheiit

J68,  J70 /

 

-  Krooniline  trahheobronhiit     

J96 /

 

-  Krooniline  bronhiit (tolmubronhiit); lihtne, obstruktiivne

J40-42, 44 /

 

-  Bronhiaalastma

J45 /

 

Pneumokonioosid 

 

 

(pneumokoniootiline  pneumofibroos);

 

 

- silikoos  (silikootiline kopsufibroos)

J62, 60 /

 

- antrakoos;

J60 /

 

- asbestoos;

J61, 92 /

 

- anorgaaniliste  tolmude  pöhjustatud

J63 /

 

- segatolmukonioosid; 

J63, 64, 66 /

 

- koos  kopsutuberkuloosiga;

J65 /

 

- orgaaniliste  tolmude  pôhjustatud

J66 /

 

 

---- /Y96

 

 

5.    NAHA-  JA  LIMASKESTADE  KUTSEHAIGUSED                                               

                                                                                                                                                                               

Allergiliste  ainete  (tolmud,  lahused,  aerosoolid)  toime  

                Vt.  ka  3.  ptk.

IMMUUNSÜSTEEM, NAHK,  HINGAMISTEED 

-  Allergiline  kontaktdermatiit

L23 /

-   Bronhiaalastma

J45 /

 

-  Allergiline  alveoliit  ja  pneumoniit

J67, 69, 84 /

 

-  Allergiline  urtikaaria

L50 /

SILMAD

-  Allergiline  konjunktiviit

H10 /

 

 

---- / Y96

 

 

6.    FÜÜSILISEST  (JA   PSÜHHOEMOTSIONAALSEST)   ÜLEPINGEST  PÕHJUSTATUD   KUTSEHAIGUSED

 

Füüsilise  koormuse  toime

(üldine,  lokaalne;  staatiline,  dünaamiline)  toime;  ergonoomiliste  tegurite  (sundasendid  ja  -liigutused,  kiired  korduvad  stereotüüpsed  liigutused,  ülakeha  pöörded  ja  kalded,  monotoonne  töö, psühhoemotsionaalne  pinge) 

 

Diagnoosi  vormistamine:

 

Ülekoormushaigus  (ÜKH); . . .  / lisatakse  haiguse  avaldumise  kliinilised  sündroomid /.

Näiteks:  Ülekoormushaigus;  müofatsiaalsed  valud;  kaela-  ja  nimmeristluu   radikulopaatia;  vegetosensomotoorne  polüneuropaatia  kätel  koos  môlemapoolse  karpaal-  ja  ulnaar- kanalite  sündroomidega;  ôlaliigeste  periartriit;  kaela -  ja  nimmeristluu  osteokondroos.

 

KESK -  JA  PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM, LIIGESED,  LIHASED,  SIDEMED,  KÕÕLUSED,  KÕHRED LUUD

Ülekoormushaigus;

 

sündroodmid:

 

-  ülajäsemete  somaatilised ja  vegetatiivsed  mono -  ja polüneuropaatiad;

G56 /

-  kaela  alumised,  torakaal- ja  nimme-ristluu  radikulopaatiad;

G54, 58, 62 /

-  müofastsiaalsed  valud (müopaatia,  müalgia);

M70, 79 /

 

---- / Y96

 

-  sünoviaalkestade  ja  kõõluste haigusseisundid

M(65, 67),

70, 71 /

 

bursopaatia  (bursiit);

 

 

- tendopaatia  (tenosünoviit);

 

 

- fibroplastilised  haigusseisundid

M72 /

 

Dupuytreni  kontraktuur;

 

 

-  õlakahjustused;  periartriit, õlavarre  krepiteeriv  tendovaginiit  (harvem  labajalgadel);

M75 /

 

-  stenoseeriv  ligamentiit (karpaalkanali  sündroom);

G56 /

 

-  muud  entesopaatiad; epikondüliidid;

M77 /

 

-  artroos  (artropaatia), osteoartroos, deformeeriv  artroos; 

M15, 16, 19 /

 

-  osteokondropaatia,  osteokondroos;

M42, 43 /

 

-  spondülopaatia;

M45, 47, 48 /

 

   spondüloos,

M50, 51, 54 /

 

spondüloartroos, diskopaatia,  radikulopaatia

 

 

- koordinatsioonineuroos  (kutsedüskineesia, "kirjutuskramp",  parees, treemor,  valu)

F48 /

 

 

---- / Y96

ALAJÄSEMED

-  Tugevasti  väljendunud,  varikoosne  veenilaiend  jalgadel;

I83 /

 

-  Tromboflebiit;

I80 /

 

-  Troofilised  haavandid  veenilaienditest

I83 /

 

 

---- / Y96

KÕRI  (HÄÄLEPAELAD)   

-  Düsfoonia (orgaaniline,  funktsionaalne);

J38 /

 

-  Kroonilised  larüngiidid

J37 /

 

-  Vasomotoorne  monohordiit

J38 /

 

-  Häälepaelte  sölmed  (lauljasölmed)

J38 /

 

-  Häälepaelte  kontakthaavand

J38 /

 

-  Fonasteenia 

J38 /

 

 

---- / Y96

SILMAD

-  Progresseeruv   lühinägelikkus

H52 / Y96

 

 

Raske  füüsilise  koormuse  toime 

(raskuste  teisaldamine;  koos  sundasendiga,  vibratsiooniga  vöi  ilma)

 

NAISSUGUELUNDID,

VAAGNALIHASED

- Emaka  ja / vöi  tupe  väljalangemine 

---- / Y96

 

 

 

 

7.    PAHALOOMULISED   KASVAJAD   -   KUTSEHAIGUSED

 

Asbesti  toime

 

KOPSUD

-  Kopsuvähk

 

 

-  Pleura  mesotelioom

 

 

 

Bensidiini  ja  selle  soolade  toime

 

KUSEPÕIS

-  Kusepõievähk

 

 

Bisklorometüüleetri  toime             

 

 

Vähktõbi

 

 

Kroomi  ja  selle  ühendite  toime

 

ÜLEMISED  HINGAMISTEED, KOPSUD,  MAGU

Vähktõbi

 

 

Kivisöe - (põlevkivi -) tõrva,  - pigi  või  - tahma  toime

 

ÜLEMISED  HINGAMISTEED, KOPSUD, NAHK

Vähktõbi

 

 

 

Beetanaftüülamiini  toime

 

KUSEPÖIS

-  Kusepõievähk

 

 

 

Vinüülkloriidi  toime

 

KOPSUD,  MAKS

-  Vähktõbi

 

 

-  Maksa  angiosarkoom

 

 

 

Benseeni  või  selle  toksiliste  homoloogide  toime

Benseeni  toksiliste  nitro-  ja  aminoühendite  toime

 

VERELOOME

-  Leukoos

 

 

 

Ioniseeriva  kiirituse  toime

 

VERELOOME,  NAHK, LUUD

-  Leukoos

 

-  Nahavähk

 

-  Luukasvajad

 

 

                                                               

Tõrva,  pigi,  bituumeni,  mineraalõli,  antratseeni,  nende  ühendite, jääkide  ja  neid  sisaldavate  ainete  toime

 

NAHK,  ÜLEMISED  HINGAMISTEED, KOPSUD

-    Vähktõbi

 

 

 

Koksistamisprotsessi  heitmete toime

Nikli  ühendite  toime

 

ÜLEMISED  HINGAMISTEED, KOPSUD, NAHK

Vähktõbi

 

 

 

Puutolmu  toime

 

NINAÕÕS,  PARANASAALSIINUSED  

Vähktõbi

 

 

 

Teiste  tõestatud  vähkkasvajat  tekitavate  ohutegurite  toime

(arseen,  radoon,  talk,  räni,  berüllium,  koobalt,  kaadmium,  raudoksiid  jt.)

                                                                                                                                                               

 


 

KUTSEHAIGUSTE  LOETELU

Sotsiaalministri  määrus  nr.  42   07. juuni,  2000.a.

 

 

Määrus  kehtestatakse  “Töötervishoiu  ja  tööohutuse  seaduse”  (RT  I  1999,  60, 616)  paragrahvi  23  lõike  1  alusel.

 

§  1.  Kutsehaiguse  mõiste

 

Haigus  loetakse  kutsehaiguseks,  kui  §-des  2 – 4  nimetatud  ohutegur,  mõjutades  töötaja  tervist,on  põhjustanud  töötaja  haigestumise.

 

§  2.  Töökeskkonna  keemilistest,  füüsikalistest  või  bioloogilistest ohuteguritest  põhjustatud  kutsehaigused

 

(1)    Kutsehaigused,  mis  on  põhjustatud  järgmistest  keemilistest  ohuteguritest:

1)        antimon  ja  selle  mürgised  ühendid;

2)        arseen  ja  selle  mürgised  ühendid;

3)        berüllium  ja  selle  mürgised  ühendid;

4)        elavhõbe  ja  selle  mürgised  ühendid;

5)        fluor  ja  selle  mürgised  ühendid;

6)        fosfor ja  selle  mürgised  ühendid;

7)        kaadmium  ja  selle  mürgised  ühendid;

8)        koobalt  ja  selle  mürgised  ühendid;

9)        kroom  ja  selle mürgised  ühendid;

10)     mangaan  ja  selle  mürgised  ühendid;

11)     nikkel  ja  selle  mürgised  ühendid;

12)     osmium  ja  selle  ühendid;

13)     plii  ja  selle  mürgised  ühendid;

14)     seleen  ja  selle  ühendid;

15)     tallium  ja  selle  ühendid;

16)     tina  ja  selle  ühendid;

17)     tsink  ja  selle  ühendid;

18)     vanaadium  ja  selle  mürgised  ühendid;

19)     vask  ja  selle  ühendid;

20)     happed  ja  -alused;

21)     akrüülnitriil;

22)     nitroglütseriin  ja  teised  lämmastikhappe  estrid;

23)     lämmastikoksiidid;

24)     osoon,  fosgeen;

25)     süsinikmonooksiid;

26)     vesiniktsüaniid  ja  selle  mürgised  derivaadid;

27)     vesiniksulfiid;

28)     süsinikdisulfiid  ja  selle  mürgised  ühendid;

29)     alkoholid,  aldehüüdid,  glükoolid,  ketoonid,  eetrid  ja  estrid;

30)     benseen  ja  selle  mürgised  homoloogid;

31)     benseeni  või  selle  homoloogide  mürgised  nitro-  ja  aminoderivaadid;

32)     alifaatsete  või  aromaatsete  süsivesinike  mürgised  halogeenderivaadid;

33)     heksaan;

34)     põlevkiviõli,  bituumen,  tõrv,  kummi,  plastmassid,  tehisvaigud;

35)     antibiootikumid  ja  ravimpreparaadid;

36)     pestitsiidid;

37)     muud  keemilised  ohutegurid,  mida  ei  ole  esitatud  punktides  1 – 36,

kuid  mis  võivad  põhjustada  haigestumist.

 

(2)    Kutsehaigused,  mis  on  põhjustatud  järgmistest  füüsikalistest  ohuteguritest:

1)        müra;

2)        vibratsioon  (lokaalne  ja  üldine);

3)        kõrge  või  madal  õhurõhk;

4)        ioniseeriv  kiirgus;

5)        mitteioniseeriv  kiirgus  (ultraviolettkiirgus,  laserkiirgus,  infrapunane  kiirgus;

6)        elektromagnetväli;

7)        kõrge  ja  madal  (ekstreemne)  temperatuur;

8)        ultraheli;

9)        muud  füüsikalised  ohutegurid,  mida  ei  ole  esitatud  punktides  1 – 8,

kuid  mis  võivad  põhjustada  haigestumist.

 

(3)    Kutsehaigused,  mis  on  põhjustatud  järgmistest  bioloogilistest  ohuteguritest:

1)        bakterid,  viirused,  seened,  endoparasiidid;

2)        bakterite  ja  hallitusseente  spoorid  ning  muud  bioloogiliselt  aktiivsed  ained.

 

§  3.     Elundsüsteemil  lokaliseeruvad  kutsehaigused

 

(1)    Respiratoorsed  kutsehaigused,  mida  põhjustavad  mitmesugused  tolmud, 

eelkõige:

1)       mineraalse  päritoluga  tolmud  (kvartsitolm,  asbestitolm,  tsemenditolm);

2)       taimse  ja  loomse  päritoluga  tolmud  (jahutolm,  loomade  epiteelitolm, 

puuvillatolm  ja  muud  orgaanilised  tolmud);

3)       metallitolm;

4)       puutolm;

5)       söetolm,  tahm.

 

(2)    Kutsenahahaigused,  mida  põhjustavad  keemilised,  füüsikalised  või 

 bioloogilised  ohutegurid  ning  tolm.

 

(3)    Luu  ja  lihaskonna  kutsehaigused,  mida  põhjustavad:

1)       füüsilise  töö  raskus  (raskuste  käsitsi  teisaldamine,  lokaalse 

lihaspingega  tööd);

2)       üleväsimust  põhjustavad  sundasendid  ja  -liigutused;

3)       korduvad  stereotüüpsed  liigutused,  ka  ülakeha  pöörded  ja  kalded;

4)       üksikute  lihaste  staatiline  pinge;

5)       monotoonne  töö;

6)       silmade,  häälepaelte  ja  muude  elundite  ülepinge.

 

§ 4.  Kutsekasvajat  põhjustavad  kantserogeensed  ained  ja  tööprotsessid

 

(1)    Kutsekasvajat  sagedamini  põhjustavad  kantserogeensed  ained  on:

1)       asbest;

2)       bensidiin  ja  selle  soolad;

3)       bisklorometüüleeter;

4)       kroom  ja  selle  mürgised  ühendid;

5)       kivisöetõrv  ja  -pigi,  tahm;

6)       beeta-naftüülamiin;

7)       vinüülkloriid;

8)       benseen  ja  selle  mürgised  homoloogid;

9)       benseeni  ja  selle  mürgised  nitro-  ja  aminoühendid;

10)    ioniseeriv  kiirgus;

11)    tõrv,  pigi,  bituumenmineraalõlid,  antratseen  ning  nende  ühendid,

jäägid  ja  neid  sisaldavad  tooted;

12)    koksistamisprotsessi  heitmed;

13)    nikli  mürgised  ühendid;

14)    puutolm;

15)    teised  kantserogeenid,  mis  on  esitatud  sotsiaalministri  30.11.1998.a.

määruses  nr.  59  “Ohtlike  ainete  loetelu”  (RTL  1999, 39, 508; 509).

mida  ei  ole  esitatud  punktides  1 – 14,  kuid  mis  võivad  põhjustada

kutsekasvajat.

 

(2)    Kantserogeenset  ohtu  põhjustavate  tööprotsesside  loetelu  on  esitatud 

Vabariigi  Valitsuse   15.02.2000.a.  määruses  nr.  51  “Kantserogeensete 

ja  mutageensete  ainete  kasutamisel  esitatavad  nõuded  töökohal” 

(RT I  2000, 12, 84).